30-aastane naiskoor on nagu 30-aastane naine: küps oma kogemustes, võluv oma valikutes. Laululine suhe on loonud naiskoorist õeskonna, keda võib võrrelda perekonnaga. Kui perekond tähistab oma 30 kooseluaastat pärlpulmaga, siis koori, kes on koos laulnud kolm kümnendit, võib tema kihilises arengus võrrelda samuti pärliga: kujunenud harmoonias või unisoonis, vahel kakofoonias, ümbritsetuna helikobaratest. Arvamuste paljususki on naiskoori üks klastritest.
Kolmekümnendal hooajal on koori ridades lauljaid muidugi kolmkümmend.
Plaat, mida praegu käes hoiate, on naiskoori Carmina CD-salvestistest kolmas. Sisaldamas pärleid nii eesti kui ka soome noorema ja vanema põlve heliloojate ehtekarbist. Kui säravaks on lihvunud Carmina interpretatsioon nendest, jäägu kuulaja otsustada. Kaks pärlit – Aare Kruusimäe tsükkel,Kolm laulu naiskoorile” ja Mart Siimeri,,Paekivi laul” – on koguni pühendatud naiskoorile Carmina ja dirigent Margit Võsale. Koor on laulnud kogu südamest, dirigent juhatanud kogu hingest, kaasa on löönud noored instrumentalistid ja solist. Ja helimeister on teinud imet. Teie ees on parim, mis meil on olnud selles jäädvustatud ajahetkes anda. Saatjaks soov saada veel kaunimaks, küpsemaks, säravamaks.
Nagu pärl!
Dirigent Margit Võsa: Carmina loomise mõte sai lõplikult teoks tänu minu õpingutele Peterburi Konservatooriumi assistentuur-stažuuris. Vajasin tookord koori oma kontsert-eksamiteks ning minu ümber oli grupp koorilauljaid, kes aitasid selle idee teostada. Tänaseks olen Carminat juhtinud ja juhatanud 30 aastat ning ta on mulle sama lähedane kui oma laps. Tänu Carminale olen arenenud nii koorijuhina oma loometeel kui ka lihtsalt inimesena. Olen tänulik kõigile Carminas laulnud ja praegu laulvatele inimestele. Meie ühine teekond on olnud sisukas ja tore, koos oleme ületanud raskusi ning tundnud joovastavat rõõmu õnnestumistest. See suurepärane seltskond erinevaid isiksusi on üksteist nende aastate jooksul rikastanud.
Olen väga õnnelik inimene, et mul on oma loodud koor, tänu kellele olen kõik need aastad saanud ellu viia oma loomingulisi eesmärke ja ideid. Tänan kõiki lauljaid selle pikaajalise ja pühendunud koostöö eest!
Mida tunnevad lauljad
Kaia (president alates 2009): See, mis mind kolmapäeval lauluproovi viib, see ei ole harjumus, see on armastus. Suu laulab, süda… (ei muretse), süda laulab.
Meeli: Teist parimat seltskonda pole ja ilma lauluta ei saa!
Kristi: Laulmine on tõeline vaimuvärskendus argirutiinis, pakkudes virgutust nii intellektuaalses kui ka emotsionaalses ( ja isegi füüsilises) plaanis. Tore sõpruskond, kes kõlab kokku nii muusikas kui ka elus.
Kai R.: Laulmine on nagu salaarmuke: sõbrad-tuttavad ei saa alati aru, miks usinalt iga nädal proovis käin, aga ennast ometi kisub. Nii hea on ühise lauluga oma tundeid ja meeleolusid välja hüüda, jäädes ometi samal ajal ise tagaplaanile. Ja seda kõike koos toredate inimestega. PS. Vaatasin eile telesaadet, kus muu hulgas mõõdeti, millised tegevused tõstavad kõige rohkem inimeste looduslike heaoluainete taset veres – ja laulmine lõi pika puuga lugemist, jalgrattasõitu ja tantsimist. Nii et – sellel põhjendamatul soovil laulda on täiesti teaduslik põhjendus olemas!
Riina V.: Laulan Carminas sellepärast, et seltskond on lõpmata hea ja repertuaar alati sisutihe. Igav pole veel kordagi hakanud.
Ira: Laulan Carminas, sest tunnetan lauljaid enda ümber ja dirigenti meie ees inimestena, kellega mõistan muusikat ja koorilaulmist ühtemoodi, nagu oleksime häälestatud ühele muusikalainele. Poliitikakeeles kuulume ühte (Carmina) parteisse.
Mare: Laulan Carminas, sest armastan väga muusikat, laulmist, koorilaulu, mistahes musitseerimist – see on olnud mu elu juba lasteaiast peale ning ilma selle minu jaoks väga olulise hobita oleks mu elu kindlasti oluliselt vaesem ja igavam. See peab olema ikka üks väga tõsine põhjus, kui leian, et enam ei jaksa. Loodan väga, et see päev on veel kaugel, kuid kindel on väide, et laulan, kuni elan, või elan, kuni laulan (kas siis kooris või omaette). Põhipõhjus ongi see, et saan tegeleda oma lemmikharrastusega ning unustada sellel ajal kõik muu maailmas…
Katrin: Laulame sel plaadil muu hulgas laulu pealkirjaga „Tasakaalutera“. Just seda – tasakaalutera- ma otsin ka Carminast ja seda aitab mul Carmina leida ja hoida: muusika, selle sees olemine, osadus, püüdlus harmoonia poole nii helide kui ka inimeste maailmas ehk seltskond, kellega koos oleme ja hetked, mis ainult siin tekivad ja meiega jäävad ja kannavad läbi paksu ja vedela ja teevad igaühe meist paremaks inimeseks.
Hille: Kui tunned inimesi kauem kui oma lapsi, peaaegu sama kaua kui armast abikaasat (mõnda meist isegi kauem), igal juhul rohkem kui poole oma elust, siis on mu arust igati loomulik mitte jätta kolmapäeval poole seitsmeks kooriproovi ilmumata. Mis muusikasse puutub (vt plaadil laul nr1), siis Carmina on üks tähtis tähering, kus alguskokkukõla tabada.
Merle: Miks ma laulan Carminas? Sest seltskond on lihtsalt nii äge – avatud, hooliv ja armastav, nagu oma pere.
Anu K.: Laulmine hoiab nii vaimse kui füüsilise vormi tasakaalu. Enam ei kujuta ettegi, et ei laulaks. See üheslaulmise-, hingamise ja –õnnestumiste rõõm on peaaegu niisama hädavajalik kui söömine ja magamine. Oma 16. Carminas laulmise aastal võin öelda, et neid kordi kui laulma ei viitsi minna, peaaegu ei olegi. Kui õhtul lähed päevast väsinuna laulma, siis proovi lõppedes lähed puhanuna koju – laul kosutab ja toidab. Ja kui ei oleks nii toetavat ja ühtehoidvat seltskonda, kellega koos kontserditel esineda, konkurssidel osaleda, pidusid pidada ja reisida, siis oleksin juba ammu millegi muuga tegelenud. Nii et vist on nii, et laulan, kuni elan, ja elan, kuni laulan.
Kai V.: Carminas hoiab mind soov muusikaliselt areneda ja lisaks tõmbab Carmina ääretult tore ja üksteist hoidev sõpruskond.
Janne: Laulan eelkõige hea ja huvitava seltskonna pärast, kes ei ole minus 30 aasta jooksul kordagi tekitanud kõhklevaid mõtteid koosolemiseks, ning loomulikult ka iseenda rõõmuks ja lõõgastuseks argipäeva rutiinist.
Anne: Mina laulan Carminas, sest dirigent on täpne, repertuaar põnev ja kaaslauljad just sellised, nagu me igaüks oleme.
Margit: Lisaks vahvale seltskonnale paneb mind kolmapäeviti proovi tulema meie repertuaar. Seda juba iga koor ei laula. Ja mulle istub Maestra tööstiil.
Külliki: Carmina on pakkunud mulle väljakutseid nii muusikalises kui ka inimlikus arengus. Laulutekstide omandamine ning nende hääle ja meele kaudu muusikaks vormimine ei ole alati lihtne ülesanne, kuid kui see on õnnestunud on rõõmujoovastus suur. Olen kogenud Carmina kooslaulmise kaudu väga erilisi momente, millest võiks tänu muusikale isegi maailm paremaks paigaks muutuda…
Ivi: Carmina tähendab mulle rohkem kui poolt kogu elatud elust. Inimesed on armsaks ja omaseks saanud, koos on läbi elatud nii õnnestumisi kui ka ebaõnne. Koos saab nalja ja reisid laulu nimel on puhas lust. Konkurssideks valmistumine viib vahel pinged lakke ja lisab olemisse kõvasti adrenaliini. Samas ei ole olemas skaalat, millega mõõta koos helisemise rõõmu või tõlgendada muusikat. Imetlen väga seda, kuidas dirigent Margit kooriga tööd teeb – pühendunult, jäägitult, aega ratsionaalselt kasutades, liigseid sõnu tegemata. Just tänu niisugusele hästitempereeritud tegutsemisele on kooril võimalus jagu saada neist põnevatest repertuaariväljakutsetest, mida Margit Carminale leiab. Olen kogu koorile piiritult tänulik selle üheskoos ja iseendas läbi tunnetatud muusika ja luule eest, mille sõnumid lisavad elule värvi, sügavust, sisu ja armastust. Maailmarevolutsioonile mõeldes on laulmine tegevus, mis ei reosta keskkonda ega külva vaenu. Harmooniline muusika puhastab ja helestab õhku. Lauldes teeme parema ilma.
Ela: Laulmine on tore tegevus ja kui veel saab laulda ka selliseid laule, mis endale meeldivad ja sa tõsiselt naudid seda tegevust, siis ju vist sellepärast laulangi.
Ann: Kui oled Carminaga seotud olnud enamiku aja elust, siis oleks raske kõrvale jääda! Laulan Carminas laulmisrõõmust ja uudishimust, mida, kuidas ja kuhu veel!
Marika: Carminas laulmine on pidev arenemine…
Katriin: Carminas laulan, sest see on tore, kuidas laulud argipäeva kaasa tulevad ja hommikul kohvi tehes ikka mingi lauluriba kõrvus kumiseb ja sõnad peas keerlevad. Küllap nii need laulud ka pähe jäävad. Vahel mõtlen, et huvitav, mis nende inimeste peas ringi käib, kas koorilauluga ei tegele ja see viib mõttele, mis üldse suures ilmas sünnib ja miks. Korra nädalas, kolmapäeva õhtuti saab aga oma püsivust treenida, kas minna proovi või mitte. Selle kõige boonus on toredate inimestega reisida, lihtsalt pidulik olla ja pidutseda ka.
Anu A.: Laul teeb meele rõõmsaks ja muudab argipäeva päikseliseks. Oleme tore sõpruskond!
Anneli: Aga laulmine on minu jaoks üks ülimalt äge ja meeletu positiivse energiaga tegevus, mis lihtsalt teeb õnnelikuks! Eriti, kui saab koos laulda nii sõbraliku ja toreda seltskonnaga nagu Carmina!
Piret P.: Mina laulan, et minu hing ei väsiks ja oleks ikka rõõmus!
Eda: Mulle meeldib laulda!
Piret S.: Hea on laulda.
Virge: Mulle meeldib muusika. Meeldib ka ise seda teha ja olla osaline.
Riina Q: Tunnen, et koorilaul (üleüldiselt) ja laulmine Carminas (konkreetselt) on nagu minu identiteedi osa. Hääl ei lähe rooste, seltskond on meeldiv. Näitad ennast ja vaatad teisi.
Elle: Carmina on eluviis!
… Naiskoor Carmina laulis eile sumedas ja soojas sügisõhtus maailma kõige ilusama tsükli, mida üle pika aja kuulnud olen. Palve hoida puhast südant on imeline….
Laul on kunst, looduse ja hinge hääl. Seda tunned sis kui sulged silmad ja lased ingellikel lauluhäältel enda sisse voogata. Stopp, keerlev maailm, ma tahan korraks maha minna!
Kontserdi mõjul keerelnud tunded maandusid inspiratsiooni saanuna sõnadesse:
Vaikselt vaatasin taevasse –
helesinine, vaikne ja puhas.
Lauluviis võttis mu kaenlasse,
muremeel pudenes tuhaks.
Ei otsinud enam ma kusagilt kaugelt
armastust, hoolitsust, rahu,
see voolas mu hinge külmalt ja raugelt,
korraks eemaldas argise vahu.
Tundsin, et laps minu sees varem valmis
polnud üksinda olema teel.
Kuid tunne, et olengi väärtuslik, kallis,
sai kindlamaks, kindlamaks veel.
Helina Haavik, kontserdikuulaja
Kommentaar ja luuletus jagatud Facebookis pärast Carmina kontserti Rahvusraamatukogu amfiteatris 9. septembril 2014
Mõeldud on Aare Kruusimäe tsüklit ” 3 laulu naiskoorile” laulu “Palve” Doris Kareva sõnadele, plaadil laulud 2-4.
