Meie reis Itaaliasse algas 5. septembril lennuga Frankfurti ja sealt edasi Cagliari lennujaama.
Et aega kahe lennu vahel ära kasutada käisid mõned reisisellid ka Frankfurdi linna vaatamas.
Sardiinia tervitas meid sooja mõnusa ilmaga ja Carmina sildiga ootas meid abivalmis Giacomo. Cagliari lennujaamast viis buss meid Don Pedro Hotelli Portoscusos, millest sai meile saarel viibimise ajaks hubane merevaatega kodu.
Portoscuso on üks huvitavamaid turismikohti Sardiinia lõunaosas. Algselt Hispaanlaste poolt 16. sajandil rajatud kaluriküla nimega Puerto Escuso ehk “varjatud sadam” sai hiljem oluliseks kaubanduskeskuseks.
Laupäev 6.september
Hommikupoolikul oli aega ümbruskonnas ringi vaadata ja käia rannas ujumas.
Kell 14.00 ootas meid buss, mis sõidutas meid mööda käänulist mägiteed Spiaggia di Masuasse (Pan di Zucchero) randa. Vehemeres asuv Sardiinia on hinnatud oma imeliste randade poolest ja septembrikuine meri on mõnusalt soe ja soolane.
Edasi järgnes giidiga tuur hüljatud Porto Flavia kaevanduses. Porto Flavia kaevandus/sadam ehitati 1924. aastal, kust sai kerge vaevaga laadida kaevandatud pliid, tsinki ja hõbedat otse laevadele. Porto Flavia on tehnoloogiline meistriteos, kus kasutati unikaalset süsteemi kaevandatud mineraalide transportimiseks otse laeva lastiruumi.
Juhised selleks päevaks: sellel imelisel päeval ei pea te tegema muud kui jõuda laevale, mis asub teie hotellist 100 meetri kaugusel. Giid ootab teid hotellis ja saadab teid kapten Walteri laevale, mis on teile reserveeritud kauniks ekskursiooniks ja kestab umbes kella 17.30-ni.
Reis võimaldab teil nautida imelist Sardiinia merd, ujuda ja maitsta laeval valmistatud mereande … nii oligi!
Tagasiteel sai välja tõmmatud päeva jooksul konksude otsa jäänud kalad.
Õhtul kutsuti meid külla ja taevas kumas kahvatu kuu!
Esmaspäev 8.september, festivali avapäev
https://www.festivalalsoledellasardegna.eu/en/
Hommikupoolik oli vaba, saime jalutada linnas ja käia rannas. Hiljem tegime ka väikese proovi, et õhtusel kontserdil kõik hästi õnnestuks.
Festival algas piduliku õhtusöögiga ja peale seda väljasõiduga esimesse kontserdi paika Calasetta linnakeses. Calasetta on suuruselt teine linn Sant’Antioco saarel. Äärmiselt korrapärase planeeringuga linn ulatub mäest alla, laskudes otse sadamasse. Kahjuks nägime seda kaunist linna ainult õhtupimeduses.
Teisipäev 9.september, festivali 2 päev.
Päeval veetsime meeldivalt aega kodulinnas Portoscudos.
Õhtune kontsert toimus Santa Maria katoliku koguduse kirikus mis asus meie hotellist jalutuskäigu kaugusel. Lisaks külaliskooridele esines kohalik naiskoor – Coro Maria Munserrara, Tratalias (ITA).
Kolmapäev 10.september, festivali 3 päev.
Hommik algas väljasõiduga Iglesiasse. Alati päikeselises Sardiinias oli see päev erakordselt vihmane ja jahe. Ujumine oli küll välja reklaamitud, kuid keegi ei avaldanud selleks soovi sest läbimärjaks saime ka ilma ujumata.
Iglesias asub 190 meetri kõrgusel merepinnast Edela-Sardiinia mägedes ja oli kunagi kaevanduspiirkonna keskuseks. Linna majandus on nii kasvanud kui ka langenud seoses maavarade kaevandamisega. Tänapäeval on kaevandustegevust säilinud väga vähe, kuid linn meelitab turiste toredate väikeste tänavate, uhkete väljakute ja kaunite kirikutega: Püha Klara katedraal, Madonna delle Grazie katedraal, kolledži katedraal ja Püha Franciscuse katedraal.
Linnas asub ka Sardiinia kõige olulisem kullakaevandus – Monteponi kaevandus aga sinna me kahjuks ei jõudnud.
.
Enne kojusõitu käisime veel jalutamas vaateplatvormil, kust paistis meile juba tuttav Suhkrupeamägi.
Õhtuseks kontserdiks sõitsime õhtupimeduses mahajäetud linna, mis täna tegutseb vabaõhumuuseumina. Algne küla hüljati 1980. aastal, pärast Monte Pranu tehisjärve rajamist, kui selle imbuvad veed muutsid kodud ligipääsmatuks. Uus küla loodi mõnesaja meetri kaugusele.
Vaid mõne renoveeritud kivimajaga „kummitusküla“ viis meid iidse Tratalia lummavasse atmosfääri, mida kunagi ümbritsesid kolm barokk-kaart (kaks neist on siiani terved). Keskel asub Santa Maria di Monserrato katedraal, mis ehitati aastatel 1212–1282. Seal toimus ka festivali 2 kontsert kus esines ka kohalik Coro Polifonico Femminile di Portoscuso (ITA) koor.
Neljapäev 11.september, festivali 4 päev.
Vaba hommikupoolik – puhkus, meri, hea seltskond!
Õhtupoolikul viidi meid San Giovanni koobastesse. Giovanni koopa kujunemine jääb 530 miljoni aasta tagusesse aega ning on moodustunud karbonaatkivimitest. Koopasse on ehitatud 860 meetri pikkune sisemaantee, mis on liigitatud maailma pikimaks vankrikoopaks, ainus selline Itaalias ja üks seitsmest sellisest koopast maailmas. Enne sisemaantee ehitamist kasutati seda varjualuse ja elamuna, sealt on leitud erinevaid esemeid ning keraamikat, mis pärinevad neoliitikumi ja Bütsantsi ajastust. Sile sisemaantee oli avatud veel kuni 1999. aastani. Koopal on ka mitmeid kõrvalharusid, mis tõusevad kuni 3920 meetrini. Tänapäeval on koobas avatud teadlastele, koopauurijatele ja turistidele. Mõned aastad on korraldatud koopas ka koorifestivali “Al Sole della Sardegna” kontserte. Kohalikuks kooriks sellel kontserdil oli – Coro Polifonico S. Giovanni Battista, Domusnovas (ITA)
Festivali korraldaja: “Meil on hea meel öelda, et meie festival on ainus üritus, mis on toonud rahvusvahelist koorimuusikat sellesse ajatusse paika”.
Samal päeval, 11. septembril 2025, oli ka Arvo Pärdi 90. sünnipäev.
Peale kontserti oli ühine pidulik õhtusöök ja festivali lõpetamine koos osalevate kooride ja festivali korraldajatega.
Reede 12. september, Pireti sünnipäev!
Sellel päeva veetsime kaunis mereäärses külas Sant’Antiocos. Jalutasime läbi ajaloolises keskuses imelise Sant’Antioco basiilika juurde (Sardiinia vanim basiilika ja üks vanimaid Euroopas) kus meid ootas giid, et tutvustada katakombe. https://www.sardegnaturismo.it/en/explore/basilica-santantioco
Pealelõunal ujusime ja einestasime suurepärases Maladroxia rannas. https://www.sardegnaturismo.it/it/esplora/maladroxia
Cena prima della partenza.
Laupäev 13. september
Varahommikul startisime Cagliari – Zürich 8:55-10:40 ja nagu kirss tordile oli aega veel terve päev Zürichis.
Zürich – Tallinn 21:40 – 01:25
