Reis Põhja-Itaaliasse – unustamatu nädal täis päikest, muusikat, kultuuri ja Itaalia ajaloolist ilu.

Juuli alguses sõitsime kooriga Itaaliasse, et osaleda rahvusvahelisel koorifestivalil ning avastada Põhja-Itaalia kauneid linnu ja vaatamisväärsusi. Reis algas varahommikul Tallinna lennujaamast, pärast vahemaandumist Frankfurdis jõudsime keskpäevaks Veronasse. Meid ootasid harjumatult soe ilm ja meile tuttav festivali korraldaja Giacomo. Carmina koduks sai Soave piirkonnas, viinamarjaväljade vahel asuv, San Bonifacio Best Western Soave hotell. Pärast pikka reisipäeva saime lõõgastuda hotelli basseini ääres ning õhtul nautisime esimest ühist õhtusööki.



Järgmisel päeval sõitsime Garda järve idakaldal asuvasse Malcesinesse. Jalutasime kitsastel keskaegsetel tänavatel, imetlesime vanalinna ja Castello Scaligero (Scaligeri loss) – Linna sümbol, mis kõrgub järveäärsel kaljul. Sõitsime Funivia Malcesine-Monte Baldo (Köisraudtee) Monte Baldo mäele (ca 1760 m kõrgusele). Unikaalseks teeb köisraudtee gondel, mis pöörleb sõidu ajal 360 kraadi, tagades kõigile reisijatele täiusliku vaate. Mõned jäid matkama, mõned seiklesid vanalinnas aga paljud kasutasid võimalust ujuda Garda järves.








Kolmandal päeval külastasime keskaegset Soave linna, mida ümbritsevad täielikult säilinud 14. sajandi kindlusmüürid ja laiuvad viinamarjaväljad kus valmib kuulus samanimeline valge vein. Linnas oli praegu ka nn mostra diffusa ehk laialilaotatud kaasaegse kunsti näitus, kus skulptuurid ja installatsioonid on paigutatud otse linnatänavatele, väljakutele ja iidsete müüride vahele.








Pärastlõunal tegime hotellis proovi, et olla hästi ette valmistunud õhtuseks kontserdiks.
Õhtul algas koorifestival Sirmiones, kus toimus pidulik avaõhtusöök kõikide osalevate kooridega. Verona Garda Estate International Choral Festival. Sõna estate tähendab itaalia keeles suve, mistõttu on festivali täpne eestikeelne tõlge rahvusvaheline koorifestival “Verona Garda Suvi”.
https://festivalveronagardaestate.eu/en/
Meie esimene kontsert Colombare koguduse kirikus toimus koos kammerkoor Amacantus (DK) ja Sid Addir Babbay (IT, Sardiinia).






Colombare kirik ehitati 1960. aastate lõpus ja selle kõige silmapaistvamaks osaks on telgikujuline katus, mis sümboliseerib rändamist ja varjupaika. Kiriku põrand on ehitatud kaldega altari suunas ning selle unikaalne altar on valmistatud suurest veskikivist.
Reede, 10. juuli, viis meid Vicenzasse, mille ajalooline vanalinn jättis sügava mulje. 1585.aastal valminud Teatro Olimpico lavakujundus on säilinud samast ajast. Pärast lõunasööki külastasime Madonna di Monteberico kirikut, mille esiselt vaateplatvormilt avanes kaunis vaade linnale.










Õhtul esinesime San Martino Buon Albergo kogudusekirikus.

Kuulajatele meeldis väga meie lauldes lavale liikumine.


Laupäeval, 11. juulil sõitsime taas Sirmionesse, seekord vanalinna vaatama ja paadisõitu nautima. Esmalt tegime paadisõidu ümber Sirmione poolsaare.
Poolsaare sissepääsu juures valvab 14. sajandist pärinev veekindlus.
Poolsaare kõige tipus asuvad hiiglasliku Rooma-aegse villa varemed (I sajand e.Kr), mis on ümbritsetud iidsete oliivisaludega ja otse varemete all on nn Jamaica Beach (Jamaica rand) – unikaalne “rand” ei koosne liivast, vaid hiiglaslikest siledatest lamedatest kaljuplaatidest, mis ulatuvad vette ja loovad eksootilise, peaaegu Kariibi mere stiilis helesinise madala veeala. Sirmione on kuulus oma väävlirikka termaalvee poolest. Meile näidati ka kohta, kus järves vesi mullitab.








Õhtu tõeliseks kõrghetkeks kujunes Giacomo Puccini ooper https://et.wikipedia.org/wiki/Boheem Verona Arenal – elamus, mida jääme kauaks mäletama. Algas kõik imeliselt, ilmateade oli lubanud küll äikesevihma aga esialgu tundus, et äkki pääseme! Saime nautida 40 minutit ooperit ja välgutamist ümber Verona Arena kui avanesid taevaluugid. Etendus peatati, orkestrandid haarasid pillid kaenlasse ja jooksid varju. Muidugi hakkas ümberringi suur sebimine ja inimesed kiirustasid varjuliste võlvide alla. Äikesevihm oli nii tugev, et kohe tänavale minna oli mõeldamatu! Polnud midagi teha, olime läbimärjad ning tellisime bussi meile järele.









Pühapäev saabus jällegi päikesepaistelise ja palavana. Hommikupoolikul sõitsime taas Veronasse kus meie armas nooruke giid Julia näitas meile kohti, mida peab Veronas kindlasti nägema.
Vaatasime veelkord üle ole Arena di Verona – Imeliselt säilinud Rooma-aegne amfiteater (I sajand), mis on vanem kui Rooma Kolosseum. Siis muidugi Verona kõige populaarsem turismimagnet Casa di Giulietta (Julia maja) – gooti stiilis majakese siseõues asub kuulus Julia pronkskuju ja rõdu, mille all Romeo talle armastust avaldas. Arche scaligere (Scaligeri suguvõsa hauad), gooti stiilis monumentaalne hauakompleks, kus puhkavad Verona kunagised valitsejad della Scala ehk Scaligeri dünastia. Ponte Pietra (Kivisild) umbes aastast 100 eKr ja on linna vanim Rooma-aegne mälestis jne.















Kell 16.30 startisime hotelli juurest, et sõita S. Bortolo delle Montagne’i, väikesesse mägikülla.
Meid oodati jookide ja arbuusiga ning külalisi tervitati traditsiooniliste „Trombini“ püssipaukudega. Peale seda algas lõppkontsert kus esinesid kaheksa koori ning sellele järgnes festivali pidulik lõputseremoonia.




























Esmaspäev algas varakult väljasõiduga Veneetsiasse. Buss viis meid parklasse kust suundusime vaporetto (Venezia avalik veebuss) peale, et sõita Piazza San Marco väljakule. Algselt Alberto ja hiljem Giacomo juhtimisel alustasime ekskursiooni Veneetsias, aga kuna koore oli mitu ning turiste väga palju, osutus see võimatuks missiooniks. Lubasime giidid vabaks ning alutasime linnaga tutvumist omal käel. Jalutasime kanalite ääres, nautisime linna ainulaadset atmosfääri – veetsime seal terve päeva.
























Reisi eelviimasel päeval sõitsime Mantuasse, mille vanalinn kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. Seda linna peetakse ooperi sünnipaigaks, kuna seal esietendus 1607. aastal Claudio Monteverdi teos “L’Orfeo” Kohalikuks kuulsaks roaks on tortelli di zucca ehk kõrvitsatäidisega pasta. Alustasime linnakesega tutvumist Castello di San Giorgio (Püha Jüri kindluse) juurest, edasi astusime sisse Cattedrale di San Pietro (tuntud ka kui Duomo di Mantova) roomakatoliku peakirik. Edasi suundusime Basilica di Sant’Andreasse Leon Battista Alberti projekteeritud võimas renessansiaegne basiilika, pärimuse kohaselt säilitatakse seal Kristuse püha verd. Linnake võlus meid oma kohvikute, väikeste poekeste ja rahuliku Itaalia elurütmiga.














Seejärel külastasime Mincio jõe ääres asuvat Borghettot – väikeküla, mis on ametlikult valitud Itaalia kaunimate külade hulka. Küla visiitkaardiks on otse jõevoolu ehitatud kivist veskid, millest osa on restaureeritud ja töötavad siiani. Paljud neist majadest toimivad tänapäeval romantiliste külalistemajade või restoranidena.






Pärastlõunal sõitsime Garda Peschierasse, kindluslinn Garda järve lõunatipus. Ees ootas viimane vaba õhtupoolik vastavalt soovile, jalutada linnakesse või nautida rannamõnusid.




• KOLMAPÄEV, 15. JUULI.
Hommikusöök hotellis.
4.00 Väljasõit 3 inimest Alberto autoga (lend Verona lennujaamast kell 6.30).
12.00 Väljasõit 24 inimest (lend Verona lennujaamast kell 14.35).
Verona – Frankfurt 14:35-16:00
Frankfurt-Tallinn 21:05-00:25


Nädal Itaalias möödus kiiresti pakkudes rohkelt kauneid vaateid, uusi kogemusi, suurepäraseid kontserte, sõbralikke kohtumisi ja palju ühiselt veedetud rõõmsaid hetki. See oli reis, mida ühendas muusika, kultuur, Itaalia suvine kuumus ning jääb kõigile osalejatele kauaks meelde.
